Islamis peetakse naist samamoodi nagu meestki ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks, kes osaleb erinevate ühiskonnarühmade kujundamises. Paljudes küsimustes võetakse arvesse naise arvamust ja tema seisukohti.
Selle põhimõtte praktilise rakendamise kõige kaunimaks näiteks peetakse prohvet Muhammadi elu. Jumaliku ilmutuse kaudu peetakse teda kõigi prohvetite prohvetiks. Ta oli inimene, kes leidis lahenduse kõigile probleemidele, mis tema teele sattusid, ning ükski tema ees seisnud küsimus ei jäänud lahenduseta.
Paljud probleemid ootasid lahendamist. Kui prohvet oleks oma õnnistatud pilgu suunanud tekkivale kogukonnale ja neile, kes kogu hingest tema poole abi saamiseks pöördusid, oleksid peaaegu kõik inimeste südames peituvad probleemid leidnud kiire lahenduse ning kõik muutunud lihtsamaks. Selline oli meie prohvet.
Prohvet Muhammad veetis palju aega naiste seltsis, selgitas neile erinevaid küsimusi ja arutas nendega olulisi teemasid. Ta kohtles naisi nagu sõpru. Ilmutus ei nõudnud temalt sellist käitumist, kuid ta soovis oma eeskujuga õpetada kogukonnale, kuidas naistesse suhtuda ja kuidas nendega käituda.
Koraani ilmutus parandas märkimisväärselt naiste positsiooni ühiskonnas. Prohvet mitte ainult ei rõhutanud ilmutuse tähtsust, vaid elas ka ise selle õpetuste järgi.
Hudaybiyya leping osutus moslemitele raskeks katsumuseks. See põhjustas kogukonnas pingeid ja rahulolematust. Sel ajal käskis Jumala Sõnumitooja kõigil palveränduritel tuua ohvri ja lõpetada palverännaku rituaalid. Kuid kaaslased tegid seda vastumeelselt, lootes võib-olla olukorra muutumisele.
Kui käsku korrati, ei muutunud nende suhtumine siiski kohe. Tegemist ei olnud vastuhakuga Jumalale, vaid sooviga mõista, kas olukorras võiks veel olla mõni teine võimalus.
Selles olukorras läks prohvet oma telki ja pidas nõu oma abikaasa Umm Salamagа. Ta küsis tema arvamust, andes talle õiguse oma seisukohta väljendada. Umm Salama teadis, et Jumala Sõnumitooja ei vajanud tegelikult nõuannet, sest ta mõistis ise kõige paremini, mida teha. Kuid oma käitumisega andis ta kogukonnale olulise õppetunni.
Umm Salama ütles:
„Jumala Sõnumitooja, ära korda enam oma käsku. Võib juhtuda, et inimesed satuvad raskustesse. Kõige parem on, kui tood ise esimesena ohvri. Kui nad näevad sind seda tegemas, järgivad nad sind kindlasti.“
Prohvet tegigi nii. Ta võttis noa, lahkus telgist ja alustas oma loomade ohverdamist. Nähes tema otsustavust, hakkasid ka kaaslased kohe oma loomi ohverdama. Nad mõistsid, et tema otsus on lõplik.
Siinkohal tasub küsida, kui paljud meist annavad naistele samasuguse õiguse oma arvamust avaldada. Kui paljud perede juhid küsivad oma abikaasade nõu ja võtavad seda tõsiselt arvesse?
Need, kes väidavad, et islam alandab naisi, peaksid sellele mõtlema. Kas isegi tänapäeval on paljud inimesed suutelised järgima neid üllaid põhimõtteid, mida õpetati juba sajandeid tagasi?
Terviku pool
Isegi need, kes räägivad naiste õiguste kaitsmisest, käsitlevad naist sageli kui teisejärgulist inimest. Meie aga näeme naist kui terviku poolt. Naine on see osa tervikust, mis võimaldab teisel poolel toimida. Sama kehtib ka mehe kohta. Mõlemad pooled on olulised ning kumbki aitab esile tuua teise tegeliku väärtuse.
Piisab sellest, kui järgitakse loomulikku korda, hoitakse tasakaalu ning ei minda vastuollu seatud põhimõtetega. Nii ei teki kuritarvitusi ega ebaõiglust.
Ka prohvet Muhammad julgustas oma lahke ja hooliva käitumisega naiste suhtes kõiki samamoodi toimima. Ühes hadith’is on öeldud:
„Parimad usklikud on need, kes on kõige paremad oma naiste ja perekonna vastu.”
(Abū Dāwūd, Sunnah, 15)
Nii võib inimene oma hea iseloomu ja käitumise kaudu tõusta sellistesse kõrgustesse, kuhu isegi palved teda alati ei vii.
Seetõttu näeme, et prohvet tagas oma õpetustes naisele au ja väärikuse. Enne tema tulekut oli naine paljudes ühiskondades alandatud, põlatud ning sageli peeti teda tähtsusetuks olendiks. Prohveti õpetus muutis seda suhtumist põhjalikult.
Jumal ütleb Koraanis:
„Me lõime inimese kõige kaunimal kujul.”
(Suurah At-Tīn, 95:4)
See tähendab, et nii naine kui ka mees on loodud inimese kõrgeimas ja kauneimas vormis.
Teises salmis ütleb Jumal:
„Me oleme tõepoolest austanud Aadama lapsi.
Me kanname neid maal ja merel.
Me varustame neid heade andidega.
Ja Me oleme andnud neile suure eelise paljude teiste loodute ees.”
(Suurah Al-Isrā, 17:70)
See salm õpetab, et sõltumata rassist, nahavärvist või soost on igale inimesele antud auväärne koht.
Olgu inimene mees või naine, valge või must – Jumal on talle andnud väärikuse, mida ei saa võrrelda ühegi maise ameti, staatuse või tiitliga. Kõik maised saavutused kahvatuvad selle au kõrval, mille Jumal on inimesele andnud.
1. Islamis peetakse naist samamoodi nagu meest ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Tema arvamust kuulatakse ning talle antakse võimalus nõu anda.
2. Naine on terviku oluline osa, mis aitab mõlemal poolel avastada ja teostada oma tõelist väärtust.
3. Naiseks olemist, mida kunagi alandati ja põlati, ümbritses prohveti õpetus au, väärikuse ja lugupidamisega.
Ühel päeval tuli üks prohveti kaaslastest tema juurde ja küsis:
„Kes väärib minu headust kõige enam?”
Jumala Sõnumitooja vastas:
„Sinu ema.”
Mees küsis uuesti sama küsimuse ning sai jälle sama vastuse:
„Sinu ema.”
Kolmandat korda küsides vastas prohvet endiselt:
„Sinu ema.”
Alles neljandale küsimusele vastas ta:
„Sinu isa.”
(al-Bukhārī, Al-Adab, 2)
See näitab, kui kõrgele kohale tõsteti ema islamis.
Räägitakse, et Abu Bakr pöördus isegi Aisha poole, kes oli ühtaegu nii tema tütar kui ka prohveti abikaasa, austavalt sõnadega „ema”.
Prohvet ütles:
„Paradiis asub emade jalgade all.”
(an-Nasā’ī, Džihād, 6)
Selle õpetuse tähendus on järgmine: austa oma ema, kes sind kasvatas. Kui suudad oma ema õnnelikuks teha, võid Jumala halastuse läbi loota pääsemisele.
Kodust lahkudes ja sinna naastes näita oma emale armastust ja austust. Tee talle head ning püüa teda rõõmustada. Tee inimese, ühiskonna ja rahva õnneni kulgeb just selliste tegude kaudu.
Ära vaata emale ükskõikselt. Tema kandis sind, hoolitses sinu eest ja kaitses sind. Vajadusel on ema valmis taluma raskusi, võitlema ning ohverdama kõik oma lapse nimel.
Inimesed püstitavad monumente suurtele kangelastele, kuid need monumendid ei ole väärt isegi seda tolmu, mis on ema jalgade all. Islam tõstis ema auväärsesse seisusesse juba sajandeid tagasi.
Ema väärikus on nii suur, et ainus, kelle ees ta peaks kummarduma, on Jumal ise.
On öeldud, et paradiis asub emade jalgade all.
Jumala troon asub taeva kõrgustes. Ema jalad aga on sümboolselt kõige kõrgemal kohal nende seas, keda inimene armastab ja austab.
Kuigi ema kõnnib maa peal, on tema süda ja mõtted sageli kõrgemates väärtustes. Tema hoolitsuse all kasvavad põlvkonnad ning tema armastuse mõju ulatub kogu inimkonnani.
Isegi tolm, mis tõuseb ema jalgade alt, on sümbol tema väärikusest. Need, kes austavad oma ema, on otsekui inimesed, kes seisavad paradiisi väraval.
Ema on inimene, kes kannab kogu elu jooksul muresid, valu ja hoolt. Ta muretseb oma laste pärast, rõõmustab nende rõõmude üle ning kannab nende kannatusi oma südames.
Ema saab emaks tänu oma lastele. Sõnad „Minu ema!” annavad sellele rollile tähenduse.
Raske on mõista, kuidas võiks nimetada last, kes ei pöördu oma ema poole armastuse ja austusega sõnaga „ema”.