Fethullah Güleni õpetuste keskne osa on vajadus luua sillaehitus Moslemi maailma ja Lääne vahel ning rõhutada teaduse ja tehnoloogia saavutuste integreerimist kaasaegsesse moslemi ühiskonda. Gülen usub, et nagu türklased mängisid sajandeid usulist ja kultuurilist keskset rolli Osmanite impeeriumi ajal, on Türgil nüüd võimalik juhtida Moslemi maailma 20. ja 21. sajandisse, rõhutades sallivust, dialoogi, teadust ja haridust. Samas usub Gülen, et eksisteerib ainult üks autentne islam, mis põhineb Koraani ja prohveti traditsioonidel, kuid tunnistab islami erinevaid ajaloolisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid tõlgendusi kaasaegses maailmas.
Gülen kaitseb progressiivset islami kontseptsiooni, kus moslemid ja moslemiriigid saavad maailmaga suhelda parima teaduse, hariduse, filosoofia, sotsiaalteaduste ja tehnoloogia kaudu. Ta väidab, et alates islami tekkest kuuendal sajandil on see interakteerunud erinevate ajalooliste ja kultuuriliste tingimustega ning moslemid on maha jäänud, kui nad ei suutnud hilise üheksateistkümnenda sajandi globaliseeruvas maailmas konkureerida.
Modernses maailmas austatud rolli taastamiseks tuletab Gülen oma järgijatele sageli meelde Osmanite pärandit tänapäeva Türgis. Ta ei toeta kalifaadi taastamist, vaid keskendub Osmanite peamistele kultuurilistele väärtustele ja praktikatele:
- dialoogi vaim;
- Osmanite riigi mitmekeelsus, mitmerahvuselisus ja mitmeusuline olemus;
- austus naiste vastu;
- Osmanite ühiskonna ja Lääne intellektuaalne ja kultuuriline lähenemine 19. sajandil.
Gülen soovitab kasutada Osmanite mudelit alusena, et tuua Moslemi maailm taas maailma tsivilisatsiooni keskmesse ning luua produktiivseid sidemeid Läänemaailmaga. Tänu Türgi strateegilisele geograafilisele asukohale Ida ja Lääne vahel ning demokraatlikule juhtimissüsteemile näeb ta ka Türgit liidrina Moslemi maailmas, et ületada Ida ja Lääne lõhe.
Fethullah Güleni arvates seisab kaasaegne Moslemi maailm silmitsi mitmete tõsiste probleemidega:
Esiteks, paljudes moslemiriikides puudub tõeline teaduslik mõtteviis;
Teiseks, Moslemi maailma ja Lääne vaheline tõeline dialoog puudub.
Ta tunnistab, et kaasaegse ajaloo suurema osa jooksul on Moslemi maailm olnud Lääne mõju all ja alistatud. Kuid ta usub, et on aeg, et Moslemi maailm näitaks Lääne ees islami positiivset külge.
Üks viis, kuidas moslemid saavad islami positiivset poolt näidata, on osalemine globaliseerumises ja suhelda inimestega kogu maailmas. Gülen soovitab luua “kuldse põlvkonna”, st haritud ja vastutustundlikud noored, kes mõtlevad rahvusvaheliselt. Seda uut põlvkonda julgustatakse reisima, õppima mitut keelt, uurima loodus- ja sotsiaalteadusi erinevates haridusasutustes ning osalema aktiivselt usunditevahelises dialoogis, ükskõik kus nad ka ei viibiks.
Helen R. Ebaugh
Allikas:
Kokkuvõte: Ebaugh, Helen R. 2010. The Gulen Movement: A Sociological Analysis of a Civic Movement Rooted in Moderate Islam. New York: Springer. Leheküljed 27–30.https://www.gulenmovement.com/gulens-ideal-building-bridges-between-islam-and-the-west.html