Põhimõtteliselt tähendab väiksem džihaad seda, et täidetakse kindlaksmääratud usulisi kohustusi, samas kui suurem džihaad tähendab nende täitmist siiralt ja teadlikult. On raske hoiduda (mida nimetatakse al-jihad al-akbar) ebamoraalsetest inimomadustest nagu vihkamine, vaen, kadedus, egoism, ülbus ja muud sellised, mis on meie vaimse arengu surmavaenlased.
Fethullah Gülen džihaadist
Džihaad on araabiakeelne sõna, mis tähendab „pingutamist iga hinna eest, vaeva nägemist ja püüdlust“…
Kõigepealt tähendab džihaad moslemi jaoks ühelt poolt seda, et inimene leiab iseenda vaimselt üles. Kuid see on ainult osa tõest. Teiselt poolt tähendab džihaad aidata teisel inimesel ennast vaimselt leida. Just seetõttu on džihaad Allahi vaatenurgast ülimalt tähtis.
Džihaad tähendab takistuste eemaldamist inimeste südamete ja Jumala vahelt, et nad võiksid Temaga taas kohtuda, ning iga raskuse ja vaeva talumist selle nimel. (1)
Džihaad on pingutus jõuda oma tõelise olemuseni, pannes end proovile ja seistes vastu katsumustele, mis lähevad elu loomulikule kulgemisele vastu — seda nimetame suureks džihhadiks. Samuti on olemas džihaadi vorm, mis seisneb teisi nende tõelise olemuseni viimises — seda nimetame väiksemaks džihaadiks. (2)
Al-jihad al-asghar (sõna-sõnalt „väiksem džihaad“) ei tähenda ainult lahingus võitlemist. Selline arusaam piiraks džihhadi ulatust ebaõiglaselt. Džihaadi ulatus — ilma igasuguse liialduseta — on sama suur kui vahemaa Idast Läände. Mõnikord võib isegi üks sõna või vaikus, kulmukortsutus või naeratus olla džihhad, kui seda tehakse siiralt Allahi nimel. Samamoodi tuleb igasugust pingutust — isegi väiksemat, mille eesmärk on kogukonna olukorra parandamine — käsitleda džihaadina.
Pingutused perekonna, sugulaste, naabrite ja lõpuks kogu inimkonna heaks on põhimõtteliselt väiksem džihaad. See džihaad on teatud mõttes maiselt suunatud.
Džihaadi vaimne aspekt, mida tuntakse kui al-jihad al-akbar, tähendab võitlust oma nafs’i (kurjust käskiva iseenese) ja Saatanaga. Ilma nende kahe vastu võitlemata jääb džihaad kehtetuks ja tasakaalust välja. Meie teadmised ja arusaam džihaadist — nagu kõik muudki usulised praktikad — pärinevad Prohvet Muhammedilt…
Põhimõtteliselt on väiksem džihaad täita kindlaksmääratud usukohustusi, samas kui suurem džihaad on teha seda siiralt ja teadlikult. On raske hoiduda (al-jihad al-akbar) ebamoraalsetest inimlikest omadustest nagu vihkamine, vaen, kadedus, egoism, ülbus ja nii edasi, mis on meie vaimse arengu surmavaenlased. (3)
Koraan pakub mitmeid viise džihaadi mõtestamiseks selle põhiolemuse seisukohalt: on olemas džihaad, mis ärgitab inimesi iseennast tundma õppima; džihaad kogu olemasoluga sideme hoidmiseks; džihaad loomulike ihade vastu seismiseks; džihaad, mis aitab kõnetatavatel inimestel saavutada enesevallutuse: hoiak võtta vastu kõik kurjad tunded ja kired, mis inimest alandavad, nagu vaen, kibestumus, vihkamine, iha, viha, maise elu kirg ja kadedus… [On olemas] džihaad, mis laseb kõigil võtta omaks ülev ideaal; džihaad kõikide hirmude ja ootuste ületamiseks; džihaad, mis käsitleb seda maailma kui ootesaali teispoolsuse jaoks ja seetõttu elada selles maailmas vastavalt järgmisele; ja palju teisi džihaade… (4)
Märkused:
(1) F. Gülen, Yol Mülahazaları, Işık Yayınları, İzmir, 2012 (esmatrükk 2007), lk 24; F. Gülen, Ümit Burcu, Işık Yayınları, İzmir, 2012 (esmatrükk 2005), lk 130, esmakordselt avaldatud kui En Önemli Vazife, http://www.herkul.org/kirik-testi/en-onemli-vazife/, ligipääsu kuupäev 03.03.2016.
(2) F. Gülen, Fatiha Üzerine Mülahazalar, Işık Yayınları, İzmir, 2012 (esmatrükk 2002), lk 83; F. Gülen, Sonsuz Nur, Işık Yayınları, İzmir, 2012 (esmatrükk 1994); F. Gülen, Işığın Göründüğü Ufuk, Işık Yayınları, İzmir, 2012 (esmatrükk 2000), lk 57. See osa avaldati esmakordselt artiklina ajakirjas Sızıntı, august 1999, kd 21, nr 247.
(3) F. Gülen, Asrın Getirdiği Tereddütler, kd 3, İzmir: Nil Yayınları, 2012, lk 194 (esmatrükk 1992)
(4) F. Gülen, Kendi Dünyamıza Doğru, İzmir: Nil Yayınları, 2012, lk 113–114 (esmakordselt avaldatud kui „Dar bir Zaviyeden Düşünce Sistemimiz“, Yeni Ümit, kd 7, nr 49, 2000)
Allikas
F. Gülen, A Perspective Muslims’ Responsibility In Countering Violence. Esmakordselt avaldatud Belgias, 2016 KU Leuven Güleni Interkultuuriliste Uuringute Toimetool. Toimetanud Dr. Ergun Çapan.