Nagu minevikus, tehakse ka tänapäeval erinevaid oletusi tuleviku kohta. Üks neist on väide, et tulevikust saab infoajastu. Inimesed, kes sellisel viisil tulevikust räägivad, on sisuliselt futuristid. Paljud peavad neid omamoodi teise aastatuhande oraakliteks.

Siiski ei ole paljud tuleviku kohta esitatud väited objektiivsed hinnangud. Sageli on need pigem katse kujundada tulevikku vastavalt teatud soovidele ja ootustele ning seetõttu ei ole neil suuremat väärtust kui teistel ennustustel. Minu arvates kujundavad inimesed selliste väidete põhjal ootusi samamoodi nagu nad ootavad vastust palvele.

Kui öeldakse, et „tulevik saab olema selline“, siis tekitab see ootusi ning need ootused hakkavad omakorda suunama tegevust. Nii muutuvad ootused eesmärkideks. Kui eesmärk on paika pandud, töötatakse välja strateegiad ja poliitikad selle saavutamiseks ning tehakse pingutusi nende elluviimiseks. Minu arvates peitub siin asja tuum.

Samas on Jumala Sõnumitooja prohvetlik missioon jätkunud läbi tema vaimsete pärijate kuni tänapäevani. Selliste suurkujude nagu Muhyiddin Ibn Arabi, Imam al-Ghazali, Imam Rabbani, Mawlana Khalid ja Bediüzzaman kaudu on see vaimne pärand edasi kandunud.

Loodame, et selle õnnistatud pärandirea ülesanne on valmistada ette pinnas prohvetliku vaimu taassünniks tulevikus. Loomulikult ei tule prohvet ise tagasi, kuid islam sellisel puhtal kujul, nagu seda mõistsid prohveti kaaslased, on alati valmis taas elu juhtima.

Me elame maailmas, kus toimivad põhjuslikkus ja mitmed muud seaduspärasused. Kui me neid seadusi ei arvesta, võime langeda fatalismi. Moslemid peaksid kasutama oma vaba tahet nii, et nad arvestavad hoolikalt põhjustega ja tegutsevad nende järgi. Kõrvaltvaatajale võib siis tunduda, et nad järgivad ainult põhjuslikkuse seadusi.

Samas peaksid moslemid tulemuste suhtes olema täielikult Jumala tahtele allutatud ja Teda usaldama. Sellisel juhul võib kõrvaltvaatajale tunduda, nagu nad oleksid kõik põhjused kõrvale jätnud.

Selline tasakaal näitab, et ühelt poolt on põhjused väga olulised ning inimtegevus peab olema hoolikalt planeeritud. Teisalt peavad inimesed teadma, et tegelik edu ei tule neist endist, vaid Jumalalt.

Kui see alus on paika pandud, võime oma nägemuse tulevikust kokku võtta järgmiselt.

Tulevikus hakkab kõik liikuma teadmiste orbiidil. Horisondid, mis on meie hooletuse tõttu mõneks ajaks pimedusse vajunud, saavad taas valgustatud.

Eriti oleme hooletusse jätnud neljanda ja viienda islami sajandi teadusliku pärandi, mis põhines Koraanil. Oleme pööranud selja nendele olulistele jõududele, mis oleksid võinud meid edasi kanda.

Mind on alati kurvastanud, et madrassad loobusid sufismist ehk islami vaimsest elust. Hiljem vähenes huvi eksperimentaalteaduste vastu ning need tõrjuti lõpuks kõrvale. Selle tulemusena jäime maha riikidest, kus teadus kiiresti arenes.

Mineviku hooletus tuleb heastada. Meie homne päev ehitatakse teadmistele ning kõik saab oma jõu teadmistest.

Teadmised hakkavad mängima väga olulist rolli maailmas, mis muutub üha väiksemaks ning kus aeg ja ruum näivad kokku tõmbuvat. Oluline küsimus on see, kas me oleme selliseks maailmaks valmis.

Tänapäeval on maailmas palju teadlasi, kuid minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt ei piisa neist uue ja õnneliku maailma rajamiseks, isegi kui nad kõik koos töötaksid.

Seetõttu vajame uut mõtteviisi, uut lähenemist teadusele, uut elufilosoofiat ja uusi haridusasutusi.

Uued põlvkonnad tuleb kaasata igas eluetapis – alates lasteaiast kuni gümnaasiumi ja ülikoolini välja. Kuna tulevikus saab kõik oma jõu teadmistest, on tuleviku ülesehitamine võimalik ainult sellise sihipärase haridustöö kaudu.

Huntingtoni väited

Mis puudutab Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teooriat, siis minu arvates ei ole see niivõrd realistlik tulevikuanalüüs, kuivõrd katse kujundada avalikku arvamust teatud eesmärkide suunas.

Kuni Nõukogude bloki lagunemiseni räägiti Ida ja Lääne või NATO ja Varssavi pakti vastasseisust. Nüüd püütakse luua uusi vaenlasi ning valmistada ette tsivilisatsioonide kokkupõrget, mis põhineb religioossetel ja kultuurilistel erinevustel. Nii luuakse uus alus võimublokkide mõjuvõimu jätkumiseks.

Tegelikult on konflikt olnud läbi ajaloo teatud jõukeskuste soov. Rahvamasse on pidevalt hoitud valvel kujuteldava vaenlase suhtes, kes on sageli rohkem väljamõeldud kui tegelik. Sel viisil on inimesi ette valmistatud igasugusteks sõdadeks.

Tõde on aga see, et ükski jumalik religioon ei põhine konfliktil. Nii Moosese, Jeesuse kui ka Muhammadi esindatud religioonid on oma olemuselt rahu religioonid.

Eriti islam on rangelt vastu korratusele, reetmisele, konfliktile ja rõhumisele.

Islam tähendab rahu, turvalisust ja heaolu. Seetõttu on sõda ja konflikt religioonis, mille keskmes on rahu ja kooskõla, negatiivsed nähtused.

Erandjuhtudel on olemas enesekaitseõigus – samamoodi nagu organism kaitseb end haigustekitajate eest. Kuid ka seda tuleb teha kindlate põhimõtete järgi.

Islam on alati hinganud rahu ja headust. Sõda käsitletakse islami õpetuses teisejärgulise nähtusena ning sellele on seatud piirid.

Näiteks seab islam aluseks õigluse ja ülemaailmse rahu:

«„Ärgu teiste vihkamine teie vastu viigu teid ebaõiglusele ega õiglusest kõrvalekaldumisele.“ (Al-Ma’ida 5:8)»

Islam on loonud kaitsesüsteemi, mille eesmärk on kaitsta usuvabadust, elu, vara, mõistust ja järeltulijaid, sarnaselt kaasaegsele õigussüsteemile.

Kristlus kui armastuse religioon mõistis algselt sõja täielikult hukka ega loonud reegleid selle ajaloolise reaalsuse jaoks. Ometi ei suutnud see ära hoida selliseid tragöödiaid nagu maailmasõjad või Hiroshima ja Nagasaki pommitamised.

Huntingtoni ja temaga sarnaselt mõtlevate inimeste tulevikunägemused põhinevad kahjuks konfliktil ning peegeldavad soovi säilitada domineerimine vastasseisude kaudu.

Jumala armu ja helduse abil teeme meie kõik endast oleneva, et sallivuse ja dialoogi tuul jätkaks puhumist. See tuul on alles hiljuti tõusnud, kuid selle mõju laieneb üha enam üle maailma.

Jumala tahtel tõestame, et sellised ennustused on valed.

Usume, et sallivuse ja dialoogi jõud on piisavalt tugev, et ületada surmavad relvad, taltsutada mehhaniseeritud armeed ning neutraliseerida muu negatiivsus.

See, et ühiskonna erinevad kihid väljendavad ja ellu viivad seda uut sõnumit, mille juured ulatuvad prohvetite õpetusteni, on Jumala kingitus tänapäeva armastuse teenijatele.

Seetõttu usume, et sallivust ja dialoogi tuleb meie riigis esindada parimal võimalikul viisil ning teha sellest eeskuju kogu maailmale.

Selline eeskuju julgustab inimesi kokku tulema, koonduma ühiste inimlike väärtuste ümber ning – Jumala tahtel – kogeb inimkond veel üht kevadet enne maailma lõppu.

Fethullah Gülen