Organisatsioon, mis nimetab end Islamiriigiks (ISIS), jätkab Lähis-Idas süütute inimeste massilist tapmist. Seetõttu peavad moslemid seisma silmitsi totalitaarse ideoloogiaga, mis toidab nii seda kui ka teisi terroriorganisatsioone. Iga islami nimel toime pandud terroriakt mõjutab kõiki moslemeid. See tekitab nende kaasmaalastes eelarvamusi ning kinnistab samal ajal ekslikke arusaamu nende usust.

Oleks ebaõiglane süüdistada islamit radikaalide toime pandud julmustes. Kui terroristid aga katavad end islami mantliga, võtavad nad ühtlasi omaks ka islami identiteedi. Seetõttu peavad moslemid tegema kõik endast oleneva, et peatada terrorismi vähi levik meie ühiskondades. Kui me seda ei tee, vastutame osaliselt oma usu moonutatud kuvandi eest.

Esiteks peame me vägivalla selgelt hukka mõistma ega tohi võtta ohvri rolli. Vägivalla kogemine ei õigusta sellele samaga vastamist ega terrorismi hukkamõistmisest hoidumist. Ma ei ole ainus, kes usub, et terroristid sooritavad islami nimel raskeid patte. Selline järeldus on vältimatu kõigile, kes uurivad põhjalikult islami peamisi allikaid – Koraani ja prohvet Muhammadi elu käsitlevaid autentseid pärimusi.

Nende allikate põhiprintsiibid, mida on sajandite jooksul edasi andnud õpetlased, kes pühendasid oma elu prohveti sõnade ja tegude uurimisele ning püha raamatu mõtte mõistmisele, lükkavad ümber igasuguse katse õigustada terrorismi religiooniga.

Teiseks kasutatakse islami kohanemisvõimet erinevate kultuuride ja ühiskondadega mõnikord vääralt ära. Seetõttu on oluline edendada terviklikku arusaama islamist. Samas ei kuulu islami peamised eetilised põhimõtted tõlgendamisele.

Üks neist põhimõtetest ütleb, et süütu inimese tapmine on kuritegu kogu inimkonna vastu (Koraan 5:32). Prohveti õpetused keelavad vägivalla kasutamise eelkõige tsiviilisikute vastu, eriti naiste, laste ja vaimulike vastu, isegi sõja ajal enesekaitse olukorras.

Me peame neid väärtusi näitama läbi solidaarsuse kõigi inimestega, kes otsivad maailmas rahu. Meedia olemuse tõttu jõuavad tähelepanu keskpunkti sageli just äärmuslased. Kuid selle asemel, et süüdistada meediat, peame leidma uusi viise, kuidas tagada, et ka meie hääl oleks kuuldav.

Kolmandaks peaksid moslemid avalikult kaitsma inimõigusi – inimväärikust, elu ja vabadust. Need on islami põhiväärtused ning mitte ühelgi inimesel, poliitilisel juhil ega usujuhil ei ole õigust neid ära võtta.

Oma usu järgi elamine tähendab kultuurilise, sotsiaalse, religioosse ja poliitilise mitmekesisuse austamist. Jumal õpetab, et inimeste erinevuse eesmärk on üksteiselt õppimine (Koraan 49:13). Iga inimese austamine kui Jumala loodud olendi austamine (Koraan 17:70) tähendab tegelikult austust Jumala enda vastu.

Neljandaks peavad moslemid tagama hariduse kättesaadavuse kõigile oma kogukonna liikmetele. Haridus peab ühendama loodusteadused, humanitaarteadused ja kunsti kultuuriga, mis austab iga inimese elu.

Moslemimaade valitsused peaksid looma õppekavad, mis edendavad demokraatlikke väärtusi. Kodanikuühiskond mängib olulist rolli austuse ja sallivuse levitamisel. Just seetõttu on Hizmeti liikumise osalejad enam kui 150 riigis asutanud üle tuhande kooli, hariduskeskuse ja dialoogiasutuse.

Viiendaks on moslemite religioosne haridus võtmetähtsusega, et võtta äärmuslastelt ära vahendid, mida nad kasutavad oma moonutatud ideoloogia levitamiseks. Kui usuvabadust piiratakse, nagu see on aastakümneid juhtunud mõnes moslemimaailma piirkonnas, kasvab usk varjus ning jääb ebapädevate ja radikaalsete inimeste tõlgenduste meelevalda.

Lõpuks on moslemite kohus toetada meeste ja naiste võrdseid õigusi. Naistele tuleb anda võimalus vabaneda sotsiaalsest survest, mis eitab nende võrdsust.

Moslemitel on suurepärane eeskuju prohvet Muhammadi abikaasas Aishas, kes oli kõrgelt haritud õpetlane, õpetaja ja oma aja silmapaistev juht.

Terrorism on mitmetahuline probleem, mille lahendamine peab hõlmama poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja religioosset mõõdet. Lähenemised, mis taandavad selle üksnes religioosseks küsimuseks, kahjustavad kogu maailma.

Rahvusvahelisel kogukonnal oleks kasulik mõista, et moslemid on terrorismi peamised ohvrid – nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Samuti võiks rahvusvaheline kogukond aidata tõrjuda terroristid ühiskonna äärealadele ning takistada nende värbamistegevust.

Seetõttu peaksid riikide valitsused hoiduma sõnadest ja tegudest, mis võõrandavad moslemeid.

Agressiivsel äärmuslusel ei ole oma religiooni. Alati leidub inimesi, kes püüavad usutekste oma eesmärkide nimel moonutada. Nii nagu kristlased ei kiida heaks Koraani põletamist ega Ku Klux Klani tegevust ning budistid ei toeta vägivallaakte Rohingya moslemite vastu, ei kiida ka moslemid heaks vägivalda.

Läbi sajandite on moslemid andnud märkimisväärse panuse inimtsivilisatsiooni arengusse. Nende suurimad saavutused sündisid ajal, mil usk tugevdas vastastikust austust, vabadust ja õiglust.

Islami kahjustatud maine taastamine võib osutuda väga raskeks ülesandeks. Kuid just moslemid ise võivad saada rahu ja vaikuse kandjateks oma kogukondades.