Muhammed Fethullah Gülen: vaimne pärand, mis ületab aja ja ruumi
Kommentaar
Muhammed Fethullah Gülen – islamiõpetlane, mõjukas intellektuaal, õpetaja ja vaimne juht, usunditevahelise ja kultuuridevahelise dialoogi eestkõneleja – lahkus siitilmast 20. oktoobril 86-aastaselt. Iga inimene sureb, kuid mitte iga inimene ei ela tõeliselt.
Güleni mitmekülgne elu jääb kahtlemata ka tulevaste põlvkondade uurimisobjektiks. Selles tagasihoidlikus artiklis püüan anda võimalikult objektiivse ülevaate tema pärandist, ehkki olen tema surmast sügavalt puudutatud ning pole pärast seda suutnud oma mõtteid selgelt koondada.
Kingitus vastsündinutele ja noorpaaridele
Hiljuti avalikustasid tema lähedased kaaslased ja sugulased portaalis herkul.org Güleni materiaalse pärandi: pärast tema surma leiti volikiri, mis andis tema teoste autoriõigused üle „Cascade Trustile“. Samuti märgiti selles 20 020 dollarit väärtuses kuldmünte, mis pärinesid raamatutantiemidest ning 12 640 dollarit, mis olid mõeldud kingituseks vastsündinutele ja noorpaaridele.
Tema taskust leiti veel 2000 dollarit, mille Gülen oli kõrvale pannud kui „matuseraha“. See tagasihoidlik summa jääb alla isegi paljude võõrtööliste varandusele. Võrreldes diktaatorite isiklike varadega oli see vaevu olematu.
Gülen elas tsölibaadis
Nagu Ristija Johannes või Imam Nevewi, elas ka Gülen tsölibaadis – tal ei olnud ei naist ega lapsi. Tema lähisugulased elavad tagasihoidlikult ja kannatavad sageli ainuüksi tema perekonnanime pärast – neid on röövitud, maalt välja saadetud või nende varad on konfiskeeritud.
Arvestades kõike eelnevat, ei ole usutav, et Gülen oleks elanud oma elu materiaalsete huvide või võimuiha nimel. Mille nimel ta siis tegelikult elas? 2024. aasta viimane intervjuu annab sellele küsimusele selge vastuse.
„Millesse usun, mille nimel elan“
„Jah, minu soov ja lootus inimkonna jaoks on järgmine: maailmarahu. Seda ma palun Jumalalt. Tema on see, kes võib maailmarahu luua,“ ütleb Gülen intervjuus. Lisaks käsitleb ta liikumist, mis tema ümber on tekkinud.
Ta nimetas maailmarahu eesmärgiks, haridust ja kasvatust selle prohvetliku missiooni põhimeetoditeks, vaesuse ja polariseerumise vastu võitlemist selle missiooni lahutamatuteks osadeks. Vihkamise ja kadeduse ületamine, vooruslikkuse juurutamine – need sillutavad tee eesmärgini. Selleks tuleb võita ühiskondlikke „kordajaid“ ehk mõjuisikuid.
Maailmarahu ja vastutustundlik osalus
Armastus Jumala ja inimeste vastu, maailmarahu ning vastutustundlik ühiskondlik osalus olid Güleni peamised pärandisambad. Ta jättis maha tohutu, peaaegu võrreldamatu audio-visuaalse ja kirjaliku pärandi. Pole ei Agatha Christie päevik ega Benjamin Disraeli kogutud teosed võrreldavad tema loomingulise pärandiga. Peaaegu kõik tema kõned on salvestatud.
Kirjalikult üles tähendatuna ulatuksid need enam kui kahesaja köiteni. Tema kirjutatud raamatuid on mitukümmend köidet. See vaimne pärand inspireerib edasi nii tema enda liikumist kui ka paljusid teisi haridus- ja dialoogialgatusi. Religioonisotsioloogiliselt vaadates on sellise salvestatud ja kirjaliku pärandiga liikumistel potentsiaal kesta sadu või isegi tuhandeid aastaid.
Tema tegevuse pärijad
Gülen õpetas isiklikult sadu õpilasi, kes peavad end tema vaimse pärandi edasikandjateks. Lisaks on tuhandeid inimesi, kes on tema kõrval elanud või osalenud liikumise ühistes eesmärkides. Nemad on tema tegevuse pärijad – sarnaselt Mewlana Khalid el-Baghdadi või Bediuzzaman Said Nursi järgijatele, kes on kandnud nende õpetusi põlvkondade viisi edasi.
Islami ajaloo ainulaadne haridusliikumine
Islami levik 7. sajandil oli erakordne nähtus, kuid see ei olnud pelgalt militaarne, vaid pigem vaimne vallutus, mis toimus sajandite jooksul. Samal ajal ei teinud mongolite 13. sajandi sõjalised rünnakud kellestki šamaani – sõjaline vallutus ei ole südame võitmine.
Hizmeti-liikumise edu islami ajaloos ei kuulu ühegi traditsioonilise kategooria alla – see keskendub haridusele, dialoogile, humanitaartööle ja inimõigustele.
Kodaniku islam
Erinevalt varasematest haridusliikumistest, nagu näiteks 12.–13. sajandi Nizamiye koolid, ei piirdu Hizmeti haridusspekter ühegi usulise või etnilise rühmaga. See on suunatud kõikidele inimestele, sõltumata usust, nahavärvist, keelest või rahvusest. Hizmet esindab tsiviilset, kodanikuislamit, mis välistab vägivalla ja religiooni poliitilise kuritarvitamise.
Selles mõttes ei ole ei tänapäevases ega ajaloolises islamis liikumist, mis oleks Hizmetiga võrreldav – see on ainulaadne.
Riigipöörete ohver
Kahjuks seostatakse Saksamaa meedias Güleni nime sageli Türgi poliitikaga. Seda võib mõista, sest liikumine tekkis algselt Türgis ja hiljem sealt välja aeti. Kuid tuleb märkida, et Güleni põhilised ideed ja teosed ilmusid vähemalt kümnendi enne AKP partei loomist.
Gülen oli nii suuliselt kui kirjalikult demokraatia toetaja. Ta on üks esimesi islami õpetlasi, kes toetas demokraatiat ilma igasuguste tingimusteta. Tema raamat „Ei mingit tagasiteed demokraatiast“ kajastab tema seisukohta. Ta mõistis hukka kõik riigipöördekatsed, sh 1971., 1980. ja 1998. aasta Türgi sõjaväelised riigipöörded.
Ei ole õige lugeda Güleni läbi Türgi poliitika
Gülen ja tema liikumine on olnud pigem ohvrid kui poliitilised tegijad. Liikumine ei ole kunagi olnud parteipoliitiline, vaid on keskendunud universaalsetele inimlikele väärtustele. Seetõttu pole minu arvates õige lugeda Güleni elu ja tegevust läbi Türgi poliitika prisma. Samuti ei ole õiglane, et Hizmeti vabatahtlikud, kes on Türgi režiimi tõttu kannatanud, esitavad välismaal oma lugu vaid läbi 2016. aasta riigipöördekatse.
Güleni vaimne pärand inspireerib kindlasti edasi tema liikumist ja ka paljusid teisi haridus- ja dialoogiinitsiatiive. Kas Türgi rahvas suudab selle pärandi veel kord omaks võtta, jääb teadmata.